domingo, 19 de abril de 2020

MINUTAS 16 April 2020 (Uma Fukun) Parlamentu Nasional ho Ekipa CIGC

MINUTAS
16 April 2020 
(Uma Fukun) Parlamentu Nasional ho Ekipa CIGC

S.E. Primeiru-Ministru (PM), Taur Matan Ruak, hato katak loron rua nulu ona (20) maka Sentru Integradu Jestaun Krize (CIGC/SIJK) hala’o servisu hafoin Prezidente Repúblika dekreta ona Estadu Emerjénsia, resultadu servisu durante loron rua nulu ne’e, liga ba orentasaun Xefi Operasional nian ba’a iha ekipa tékniku CIGC prepara senáriu piór ligadu ho pandemia globál COVID-19 iha Timor-Leste.
Orentasaun ne’e liga ba funsaun S.E.P.M hanesan Xefi Operasional ba Sentru Integradu Jestaun Krize nian,razaun;
“Ha’u hanesan líder ba sentru ida-ne’e, ha’u orienta atu haree liubá senáriu piór. Senáriu ultra-piór mak ida-ne’e, (kuandu ita hatene katak)… ita-nia sistema saúde iha problema boot, enkuantu nasaun sira ne’ebé dezenvolvidu liu konsidera sira-nia sistema saúde ne’ebe mellór iha mundu de’it laiha kapasidade”.

Tuir situasaun nebe ita iha saida mak ita halo depende ba buat rua tuir mai ne’e; 
•Vontade no
•Kapasidade
Hare fali ba istoria, luta nian ita iha ‘Vontade’ bo’ot liu ‘Kapasidade’, tannee ita lakon ema 200,000 pesoas mak ita foin manan, dehan PM Taur iha Parlamentu Nasional, iha kinta ne’e. Razaun tuir mai; foin horiseik mak Governu aprova ona dekretu ba regras ezekusaun orsanmentu nian, iha loron 15 Abril 2020, karik foin ohin mak sai iha Jornal Republika.Prosesu ne’e ita bele dehan neneik uituan (Lentu uituan).



S.E.Premeiru Ministru Taur Matan Ruak ho Ekipa Sentru Integradu Jestaun Krize nian (SIJK) ba’a iha Parlamentu Nasional, hanesan aprezentasaun ba dahuluk iha Parlamentu Nasional depois Estadu Emmerjensia nian. Tuirmai, Estadu Emerjensia nian ita halo asaun kombate COVID 19 tuir mai ne’e:
•Distansia Social
•Fase liman
•Uza maskra
Ita nia ambisaun mak saida?
•Ita la-iha ekipamentu tan-ne’e
•Ita sidauk iha teste masal (signifika ita mak baa buka moras hodi kombate)
Aspektu positive agora mak ne’e; ita nia kazu ita iha agora ita bele minimiza redusaun númeru kontájiu tanba ita agora ne’e hanesan kazu importadu de’it sidauk tama ba tranmisaun local/Tranmisaun ba komunidade.
Tuir eis Gerilleiru ne’e, kombate Coronavírus hanesan loloos funu ida invizível ba mundu tomak, tanba nasaun hotu rekorre meiu hotu atu kapasita-an kombate surtu ne’e iklui toma medida drástika. “Hanesan limita ema-nia direitu sirkulasaun, direitu liberdade, reuniaun no manifestasaun inklui mós ita Timor-Leste halo”,
•Ita nia esforsu hodi kontrola ema tama husi dalan Ilegal, (maske asaun ida ne’e ita viola ona ita nia sidadaun sira nia dereitu hodi fila mai iha sira nia rain rasik). Maibe dala ruma ita tenki halo desizaun hodi hapra minoria hodi salva maioria nia intrese;
Razaun seluk;
• Ita “Kombate COVID 19 sai difísil liután kuandu la’ós de’it halo esforsu atu ema labele mate, maibé iha sorin seluk, impaktu sosiál no ekonómiku drástiku tebes, tanba it hare ba kazu iha USA millaun traballadór maka lakon servisu, família tomak mak mizéria, tanba rendimentu tun, ekonomia estagnadu, konetividade mundu paralizadu”,
•“Entretantu iha Timor-Leste ita sei la sees husi ida-ne’e, tuir senáriu otimista ita-nia esforsu tomak hakarak zero óbitu, maibé ita iha na’in-ualu infetadu, na’in-ida rekopera, no sira na’in-hitu mak iha izolamentu.
•Senáriu ultra-pesimista ba Timor tuir analiza Sentru Krize nian mak Timór bele sofre 390.000, katak porsentu 30 husi populasaun. Kazu rijeiru 156.000, kazu grave 58.000, ekivalente porsentu 15, sira ne’ebé grave no hetan asisténsia husi metigasaun asistida 19.500 no óbitu (mate) 16.000 ka ekivalente porsentu tolu husi populasaun”.

Preokupasaun no sugestaun husi deputadus sira; 
•Seguransa Alimentar: oinsa bele hasae produto rai laran hodi bele sustenta povo nian necesidade basika durante fulan hirak nia laran
•Kuarentena- dados husi Munisipios- Sugere ba sala da situasaun, bainhira publica dados liu husi media center nebe ligado ho covid 19, labele focus ba dados iha Dili nian deit maibe fo’ mos atensaun ba iha distritus.
•Seguranca Iha Fronteira : reforco pessoal F- FDTL no PNTL iha fronteira no precisa tau atensaun ba sira nia necessidae.
•Ita persija purlonga tempu hela iha Kuarentene liu husi loron sanulu resin hat (14 days) hodi nune bele prevende virus akontese depois loron nebe determina ona hodi bele hamate virus ne’e kompletamente, tuir studu balun fo’ sai.
•Ita tenki iha asaun nebe lolos hodi kombate pontus importante sira nebe ita tau iha asaun hodi nune ita iha dalan los hodi kombate COVID 19.
•Kria kondisaun diak ba agrikultor sira hodi hasae sira nia produsaun local hodi nune it abele hamenus ita nia importasaun husi Nasaun seluk ka kria fali dependensia husi rai liur.

Konklusaun;
Aprezentasaun hosi Ekipa CIGC foka maioria ba iha asuntu COVID 19, maibe iha mos asuntu balun nebe Deputado/a diskuti iha parlamentu Nasional konaba ekipa front-liner sira nebe servisu risku sira nia vida tomak hodi salva ema barak nia intrese bele hetan pagamentu nebe adekuadu, hanesan PNTL, F-FDTL no Membru Saude sira.Tuirmai, S.E.P.M. aseita hotu ideas no sugestaun hosi Deputadus sira hotu, hodi maksimina servisu diak liu tan, tannee PM sei orenta ba iha ekipa CIGC sei mai fali Parlamenntu Nasional hodi aprezenta resultadu servisu iha tempu Estadu Emerjensia nian. Ikus liu, PM taka hodi dehan ita iha posibilidade rua, kuntinua ita nia Estadu Emerjensia no’mos it sei diskute fali asuntu konaba regras saida mak ita sei foti kuandu ita muda ona ba situasaun pior, ka tama on aba iha situasaun ‘tranmisaun ba komunidade. Ita iha vontade deit la to’o tanba ita persija mos kapasidade hodi kombate, ekipamentu ita persija tebes, aumenta mos ho ita nia rekursu humanus, espera sasan sira ita sosa sei to’ mai iha semana ne’e no semana oin hodi nune it abele ona implementa ita nia ambisaun hodi tes masal no ita kontinua taka flonteira no responde ba iha numeru Ilegal nebe aumenta.

Sem comentários:

Enviar um comentário